 |
|
|||||||
| Lapsevanema Sõnastik |
|
Motoorika areng.
See on käte liikumise funktsiooni areng, mõjutab lapse kõneaktiivsust. Kõne arengutase sõltub otseselt käesõrmede peente liikumiste arengutasemest. Eriti tähtis on arendada seda lapse esimeste eluaastate jooksul. Kõneala moodustumine peaajus lõppeb põhiliselt teiseks eluaastaks ja täiustumine kestab edasi mõnede aastate vältel. Käte väikse motoorika mõjutab taju selliseid omadusi nagu tähelepanu, mõtlemine, ruumiline taju ehk koordinatsioon, kujutlus, mälu, kõne. Edaspidi aitab see teie last riietuda, joonistada ja kirjutada. Täiskasvanute eesmärgiks on aidata last käte võimaluste kasutamise õppimisel.
Juba ammu ei ole saladus, et väikse motoorika (käesõrmede liikumiste nõtkuse ja täpsuse) ning taktiilse (puute) tundlikkuse arendamine oluline laste taju, tähelepanu, mälu, mõtlemise ja kõne arengus. On väga hea, kui kodus on olemas palju mitmekesiseid mänguasju, millega nii lastel kui ka täiskasvanutel on huvitav mängida. Kuid ainult mõned inimesed mõtlevad selle peale, et tegelikult annab elu ise lastele tohutult võimalusi nende väikse motoorika ja taktiilse(puute) tundlikkuse arenguks. Sensoorika areng.
Sensoorika on oluline ümbritseva maailma tajumiseks ja selles orienteerumiseks; mõtlemise ja kõne arenemiseks.
Hõlmab kujundlikku, auditiivset, värvide ning helide tajumist, ettekujutuste moodustamist asjade välistest omadustest - nende vormist, värvist, suurusest, lõhnast, maitsest, asukohast ruumis. Sensoorne areng moodustab vaimse kasvatuse ja maailma tunnetuse aluse. Sensomotoorne koordinatsioon on käte ja silmade kooskõlastatud tegevus. Silmanägemise abil uurib laps ümbritsevat maailma, kontrollib oma liigutusi. Käte ja sõrmede abil saab ta aga lisainformatsiooni esemetest. Silmanägemine ja käte liikumine muutub lastele ümbritseva tegelikkuse tunnetuse peaallikaks. Ruumilise taju areng.
Jälgimisoskuse ja silmamõõdu areng. Ruumiline taju on oluline ümbritseva maailma tajumiseks ja selles orienteerumiseks. Täisväärtuslikud teadmised ja oskused ruumis orienteerumiseks saavutatakse liigutus-kinesteetilise ja visuaal-auditiivse analüsaatorite koostöös erinevate ümbritseva tegelikkuse aktiivsele tunnetusele suunatud tegevuste sooritamise käigus.
Ruumilise orientatsiooni areng ja ettekujutus ruumist on tihedalt seotud oma kehaskeemi aistingu moodustumisega. Lapse praktiliste kogemuse laiendamisega ja mängulise tegevuse struktuuri muutumisega saab mõjutada liigutusoskuste jätkuvat täiustumist. Kujunevad ruumilised ettekujutused väljenduvad edaspidi laste mängulises-, kujutlus-, konstruktiivses ja olmetegevuses. Kvaliteetsed muutused ruumilise taju väljakujunemisel, on seotud kõne arenguga lastel, arusaamisega ja ruumiliste suhete sõnaliste märgistuste aktiivse kasutamisega väljendatuna ees- ja määrsõnadena. Teadmiste omandamine ruumist eeldab oskust eristada ruumilisi omadusi ja suhteid, oskust neid õigesti sõnaliselt tähistada, orienteeruda ruumilistes suhetes erinevate tööoperatsioonide sooritamisel toetudes ruumilisele ettekujutusele. Ruumilise taju arengule aitab suuresti kaasa konstrueerimine ja voolimine, sealjuures sõnaliste märgistuste kaasamine väljendusrikkasse kõnesse. Loogika areng.
See on oskus arutada, seletada ja tõestada. Loogika areng soodustab mõtlemise, mälu, tähelepanu ja kontsentratsiooni arengut. Kahtlemata on oluline kõrgtaseme mõttetegevuste areng. Psühholoogias on välja töötatud suur hulk mitmesuguseid harjutusi, mis arendavad ühtesid või teisi laste mõttetegevuse külgi. Need harjutused erinevad üksteisest ning peaaegu igaüks neist võib esindada tervet harjutuste klassi.
Algharjutused on suunatud esemete tunnuste esile tõstmisele ja asjade ära tundmisele antud tunnuste abil. Nimetatud oskused on esmajärgulise tähtsusega kõikide mõtlemisoperatsioonide arenguks – analüüsiks, sünteesiks, võrdlemiseks, klassifikatsiooniks, üldistamiseks jne. Seda soodustavad harjutused, mis on suunatud üldiste ja erinevate tunnuste esiletõstmisele esemetes. Vastused võivad olla šabloonilised, standardsed, seepärast on eriti oluline tõsta esile neid vastuseid, mis on ootamatud, huvitavad ja võimaldavad näha esemeid uuest vaatenurgast. Arutage lapsega nimetatud tunnuste üle, aidake tal aru saada, missugused on esmajärgulised ja olulised eseme jaoks ning missugused on teisejärgulised. Täiskasvanutel on tähtis pöörata tähelepanu lapse kõikide mõtlemisoperatsioonide arendamisele. Matemaatiliste oskuste areng.
Hõlmab endas arvulugemisoskust, korrutustabelit, matemaatiliste mõistete omandamist(suurem-väiksem, geomeetriliste kujundite nimetused, lamedad ja ruumilised esemed), aja mõistet. Soodustab tähelepanu ja kontsentratsiooni arengut.
Kõneareng.
See on oskus arutada, seletada ja tõestada. Kõne areng on seotud kõne täiustumise, sõnavara laienemisega (sõnad-omadused, sõnad-kvaliteedid, sõnad-tunnused). Hõlmab suhtlemisoskust.
Laste sõnavara kvaliteet ja suurus määratlevad enamasti kõnearengu taset tervikuna. On tähtis osutada tähelepanu nii passiivsele (see tähendab neid sõnu, mida hoitakse mäluvarus) kui ka aktiivsele (sõnad, mis kasutatakse pidevalt) sõnavarale. On hädavajalik, et laps teaks, missugused tähendused on sõnal, oskaks neid õieti kasutada oma iseseisvas kõnes. Kõne ebapiisav areng - ebapiisav sõnavara, probleemid sõnade tähenduse mõistmisega, nende puudumise tõttu laste aktiivses sõnavaras. Füüsiline areng.
Hõlmab liigutuste koordinatsiooni ja tasakaalu arengut.
Emotsionaalne areng.
Igal inimesel tuleb õppida oma emotsioone ja tundeid väljendama ja kaasvestlejast õigesti aru saama. Lapse oskamatus õigesti oma tundeid väljendada, aheldatus, kohmakus või kõnega mitteühilduvad miimika ning žestid raskendavad laste omavahelist suhtlemist ja suhtlemist täiskasvanutega. Teise inimese mittemõistmine on ju põhjus, miks tekib hirm, võõrdumine ja vaenulikkus. Miimika, mis väljendab mõtteid ja tundeid, on võimeline asendama meile tavalist kõnet.
Lapsel on vaja õppida kasutama kõiki võimalikke eneseväljenduse võimalusi: kehaasendid ja –poosid ; erinevad käte, jalgade ja keha liigutused, miimika. Emotsionaalsus ei arene omaette. Kõike seda peab lastele õpetama. Just emotsionaalsed reaktsioonid peavad moodustama kasvatusprotsessi aluse. Loominguareng.
See on fantaasia ja kujutluse areng. Lapsed on väga seotud loodusega ja seepärast on looming nende elu lahutamatuks osaks. Mängus õpivad lapsed alateadlikult mõtlema. Seega on vaja kasutada ja arendada fantaasiat ning kujutlust juba varajases lapsepõlves.
Fantaasia ja kujutlus on mõtlemisliigid; oskus ette kujutada mõttes seda, mida pole olemas, kasutades seda, mis on olemas mälus. Teisiti öeldes, kujutlus on aktiivne loominguprotsess, mille käigus vanadest teadmistest luuakse uus teadmine (uued ideed). Mille poolest erineb fantaasia kujutlusest? Kui kujutlus on oskus kujutada mõttes uusi ideid ja võimalikke ning võimatute esemete kujusid reaalsete teadmiste alusel, siis fantaasia on samuti uute objektide ja situatsioonide loomine reaalsete teadmiste alusel, kuid need objektid ja situatsioonid on ebareaalsed, muinasjutulised, esialgu võimatud. Puute tundlikkus e. taktiilne tundlikkus.
See on oskus tuvastada esemeid valmistamismaterjali järgi (puu, metall, plastmass jne), pinnafaktuuri järgi (sile, kare, jne), jahe – kuum jne. Taktiilne tundlikkus on seotud käte motoorikaga. Selle oskuse areng on tähtis lapse ümbritseva maailma tajumiseks.
Puute e. taktiilne tundlikkus on kompimise erivorm, mis võimaldab teha vahet esemetel nende vormi, suuruse ja pinnatüübi järgi asju puudutades. Taktiilne undlikkus on võimalik tänu taktiilsete eksteroretseptorite olemasolule. Suurim hulk nendest retseptoritest asub sõrme-, huule-, nina- ja keeleotsadel. Seepärast maitsevad lapsed kõike. Taktiilsed mänguasjad. Mänguasjad on valmistatud erineva faktuuri materjalidest (siledad, okkalised, karedad, reljeefsed). Nad arendavad peopesa ja sõrmepadjakeste taktiilset tundlikkust. Samuti arendavad väikest motoorikat, tähelepanu, mälu, vaatlikkust, oskust tegutseda näidete järgi. Arendavad ruumilist kujutlusvõimet, laiendavad sõnavara, soodustavad matemaatiliste ettekujutuste arengut ja arvulugemisoskust. Saab mängida nii individuaalselt, kui ka grupis, et arendada suhtlemisoskusi ja osata luua kontakte ning pidada kinni reeglitest.
Tutvumine ümbritseva maailmaga.
Kas lapsele on vaja anda laialdasi teadmisi ümbritsevast maailmast? Milleks inimene õpib tundma teda ümbritsevat maailma? Milleks on tarvis seda hiigelsuurt süstematiseeritud teadmiste varu? Milleks üldse last õpetada?
Väikeste laste õpetamine on teema, mis ei jäta kaasvestlejaid ükskõikseks. Mõned vanemad tegelevad tõsiselt sellega, kuid enamik avaldab oma arvamust ülinegatiivselt mitte ainult Domanist ja entsüklopeedia teadmiste kohta, aga ka kõikide nende kohta, kes sellel teemal kirjutavad. Me nõustuksime hea meelega enamusega, kuna see on alati turvalisem ja mugavam, kuid konks on selles, et ümbritsev maailm on väga keeruline ning laps peab õppima sellest aru saama. Millega tegeleb laps kolmandast eluaastast viienda eluaastani? Ta küsib pidevalt! Mis on see, mis on too, miks ja milleks! See ongi vastus. Lapsel on vaja aru saada, kuidas on korraldatud maailm, millest see koosneb. Arusaamine tähendab oskust ennast kaitsta ja rahul olla. |
 Cleverland OÜ |
|
 |
Algus Registreerimine Tellimine Lapsevanema Sõnastik Mänguasjadest Firmast Tagasiside |